Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
,,Dekameronis". Tihti on tegelased vaid ühe mõtte, tunde, eesmärgi vallas, inimesed on
terviklikud karakterid.
Avatud novellis ei sea esikohale välist sündmustikku,vaid mõne tegelase siseprobleemi,
sisekonflikti, millele ühtset lahendust ei anta. Omane on lõpu lahtiseks jäämine ning kalduvus
fragmentaarsusele. Sageli on avatud novelliski selgejooneline sündmuse ühtsus, kuid tal
puudub tähenduslik lõpetatus.
Samuti võib novelli liigitada R. Koskimiehe ja mahulise ulatuse järgi: 1) conte e teravalt
piiritletud üksiksündmusest jutustav novell, mis on teravalt puänteeritud ning tegelaste
arengut ei näidata 2) nouvelle e laiemahaardeline novell, mis kujutab pikemat ajalõiku ning
mille lõpp ei pruugi üllatav olla ning tegelase kujunemist nidatakse pikemas ajalõigus.
5. Veidi ,,Dekameronist". Paljud novelliteoreetilised uurimused on ühe peamise
tõestusmaterjalina kasutanud ,,Dekameroni" novelle, sest just selles teoses on meisterlikult