Uurimustöö alused
(teadmine olukorrast)
Aristoteles formuleeris inimese mõtlemise ja käitumist puudutavad põhiideed
süllogismidena. L. Wittgenstein on oma uurimustes rõhutanud, et iga inimene (ka
11
uurija) näeb maailma läbi oma vaatevinkli, läbi oma väärtushinnangute.
Tähelepandud asjad saavad kõigepealt meie hinnangute osaliseks ja seejärel
moodustuvad teadmiseks.
M. Mikkola on teinud filosoofide Koskiini ja Ujomovi tööde põhjal kokkuvõtte, kus
teaduslik teadmine moodustub kolme väravana. Mõte liigub tähelepanekute tasandilt
abstraktsuste kaudu sügavama arusaamise ja üldise ühiskonnateooria poole. M.
Mikkola juristina lisab siia juurde, et teadmisel on kaks poolt: normatiivne (peaks) ja
kirjeldav (deskriptiivne), mille alusel moodustuvad järgmised teadmiste elemendid:
Normatiivne Kirjeldav
annaabi.ee 
