Sellised ohvritoomisüritused nii Uppsalas kui ka Lejeris olid igas mõttes erandlikud. Enamasti polnud ohvritalitused nii ulatuslikud ja taotlesid kellegi isiklikke eesmärke. Näiteks püstitasid mööda Volgat sõitvad russidest kaubitsejad oma jumalate puitkujusid ning ohverdasid neile head äriõnne paludes lambaid ja veiseid. Skandinaavias ei toodud ohvreid mitte ainult jumalatele, vaid ka vaimudele, keda arvati elavat koobastes, kaljudes ja koskedes. Iga jumal eelistas teatavat kindlat laadi kingitusi. Odini (võllapuude isand) ohvrid tavaliselt poodi või tapeti tema püha relva odaga. Viljakuse jumalale Frejle aga ohverdati täkkusid ja kulte. Kõlbasid nii inimeste valmistatud esemed kui ka elusolendid- järvedest, soodest ja mujaltki on välja toodud suurtes kogustes rituaalsete vigastustega relvi. Esmärgiks näis olevat, sõltumata ohvrianni iseloomust, saada millegi väärtusliku annetamise eest jumala soosingu osaliseks.
02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Lamedaid kive saab kasutada astekividena, need peaksid olema erineva suurusega. Kividel on olemas vertikaalsed jooned, et väljendada taevast, horisontaalsed jooned maa ning diagonaalsed jooned inimese väljendamiseks. Kivid võivad olla tugevuse, mehelikkuse, positiivsuse või mägede sümboliks, seda märgib jaapani sõna yo, mis on samalaadne hiina sõnaga yang. Vesi on teine põhiline element, mida kasutatakse tiikides, ojades, koskedes või nende kombinatsioonis. Seda saab väljendada ka liiva või killustiku kaudu, kui sinna tõmmata rehaga peale lainete imitatsiooni. Tiigi kaldajoon peaks olema ebaregulaarne ja kui tiik on piisavalt suur, siis peaks selle keskel olema saar või mitu saart, kuhu viib sild. Jaapanlased kasvatavad tiikides, mis on sügavamad kui neli jalga, tavaliselt värvilisi karpkalu. Need kalad elavad kaua ning sümboliseerivad julgust, tugevust ja tarkust
annaabi.ee 
