Pulma kombed
tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vaheajal ,
mis tavaliselt kestis kaks nädalat, käidi pruudil abiks veimevakka täiendamas. Seda tehti
õhtuti. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus
töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses.
Tänapäeva kultuuris eriti kosjasid enam ei korraldata. On teada vaid üksikud juhtumid, mil
noorpaar enne ametlikku algust ka kosjatseremoonia läbi mängib.
Pulmad olid vanade eestlaste üks suurimaid pidustusi üldse, neid peeti alati toretsevalt
enamasti 2 3 päeva, jõukamates peredes isegi kuni nädal aega jutti. Ka pulmakülaliste arv
sõltus suuresti perekonna rikkusest: mõnekümnest inimesest kuni sajani. Pulmade suuruse ja
tähtsuse mõõdupuuks oli hobuste arv pulmarongis. Kõige ees sõitis pruutpaar, kutsariks
isamees. Nende järel peiupoisid pruuttüdrukutega, siis pruudi ja peigmehe vanemad ning
annaabi.ee 
