"Maria Stuart" Stefan Zweig
Dudley'ga, mis oli arvatavasti kõige suurem teotus Inglismaa kuninganna poolt. Robertl lasus kaks
kompromiteerivat seika: esiteks oli ta naine kahtlaselt surnud (mõrvatud?) ning teiseks oli ta olnud
Elisabethi armuke, ning sellest teadis kogu Euroopa. Sellist vääritud aadlikut soovitada oli tõesti
teotus. Maria Stuart ei näidanud solvumist välja, vaid saatis James Melville'i abieluläbirääkimistele
Londonisse, pidades ise hoopis teisi kosjaplaane.
Elisabeth edvistas suuresti Melville'i ees ja pressis välja komplimente. Seejärel troonis
ta oma armukese Robert Dudley Leicesteri krahvi ja Denbigh'i paruni ausse. Melville, kui Maria
ustav teener, läks kõigega kaasa, ent tegi ka oma lisaülesandeid sõlmis Henry Darnley'ga, Tudori
soost Maria Stuarti abielukandidaadiga, diskreetse ühenduse, ning tolle auahne emaga, Margarete
Lennoxiga, pidas läbirääkimisi.
1565
annaabi.ee 
