Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites
loomu poolest on nad ikkagi vagurad ja mis puutub suheteid isaga, siis seal jääb loomulikult
peale viimase sõna. Ja ega tütar, ara südamega, nagu ta on, teab isegi, et kui isa annab käsu,
siis see on täitmiseks mõeldud ning läbirääkimisele ei kuulu. Teiseks põhjuseks on see, et ta
austab liialt oma vanemaid, et protesteerida.
Lydia Koidula näidenditest võib välja tuua ka minu arvates kolm erandlikku naistegelast. Üks
on Maret ,,Kosjakaskedest", kes on absoluutne vastand eelnevalt iseloomustatud peretütre
tegelaskujule tema all pidasingi silmas majanduslikult mõtlevat tüüpi. ,,Kosjaviinades"
paistis silma eelnevate näidenditega võrreldes juba kaks erandit: esiteks võimukas pereema,
kes tundus mulle ka kõige mahlakam tegelaskuju sealt, teiseks Tapiku pere teenija Triinu.
Viimane on kirjaneitsi poolt päris äärmuslikuks kujutatud kõik pahed ja halvad omadused,