Lydia Koidula - Tammiste küla "veskitondid"
Seepeale hakkas Miina nutma, kuid
kui ema sisse astus siis kuivatas ta kohe pisarad ära. Kui Riinu ja Miina kodupoole
kõndisid olid neil mõlemal südamed raskemad kui sinna minnes.
Lihavõttepühadepaiku oli see, kui Hinn pead hakkas tasapisi püsti tõstma, muidu käis
alati pea norgus. Riinu kannatas ära selle, ega öelnud midagi, kui Hinn vastuhakkas või
liialt suud pruukis. Miina samas naeris Hinnu välja, kui too paariminemisest rääkis. Hinn
hakkas üha enam kosjajutuga peale käima.
Hinn astus uksest välja ja läks Riinu juurde,kes istus kraavikaldal kivil. Hinn küsis, et mis
edasi saab, et on juba kaua aega sellest, kui nad rääkisid. Ja ta ütles, et kui Miina ei
taha teda, siis Riinu maksku võlg ära ja Hinn läheks kasvõi homne päeva minema sealt.
Riinu ütles, et aegamööda käivad asjad. Siis Hinn vihastas, sest tema meelest oli ta juba
kaua aega kannatanud ja Miinat oodanud. Hinn ütles, et ta ostaks tagakiriku veski ära,
annaabi.ee 
