EESTI PULMA TRADITSIOONID
poisse tupele kutsumas. Tava seisnes selles, et tüdrukud käisid kiriku juures, tühi noatupp või
kaunistatud kott vööl, peigmeest otsimas.
Lisaks eelpool kirjeldatud tavadele oli ka üks lihtne ja inimlik viis mis tagas edu
kosjaminekul. Noored lihtsalt tundsid ja tahtsid teineteist ja kellelgi kolmandal polnud selle
vastu midagi, sel juhul teati kosilast juba oodata.
Kosjade puhul oli vanasti väga oluline õige aeg. Aastaringi sees puudus üle Eesti ühine
kosjaaeg, aga enamasti valiti selleks hilissügis või talv. Väga oluline oli kuu seis. Sobis noore
kuu neljapäev, siis oli kindel et noorik rutu vanaks ei jää ja see pidi ka tagama palju terveid
lapsi. Nädalapäevadest peeti parimaks neljapäeva, kuna siis olid head vaimud väljas liikumas.
Kosja sõitis peigmees koos isamehega, kes pidi olema naisemees ja hea jutumees.
Ennavanasti sõideti ratsa, hilisemal ajal juba vankri või saaniga. Kosjasõidu hobune pidi
annaabi.ee 
