Varsti käima vaenelapsi, Enne koitu koovitaja, Enne muida musta lindu, Pärast päeva pääsukene. Taara heldus kinkis meile Närtsimata nooruspäevi, Õnne kevadista iga, Alalista palgepuna: Seni kui tuppi solkimata, Kaunakene kitkumata, Iduke ivas veel eluta." Vanem piiga peenikene Pani sõna sõudemaie: "Mis see vaestel maksab noorus, Õnne kevadine ilu, Alapuna palgeilla, Mõlkuv marjameelekene, Katkemata kaunakene, Kui ei armul haudujada, Igatsusest päästijada! Kes see kanu kosimaie, Linde tuleks lunastama, Lestajalga lepitama, Varvasjalga vangist viima, Masajalga meelitama? Tuul ei tule teretama, Õhku õrna hellitama Vaeseid vangipandud lapsi." Kalevite kange poega Pidas naeruks neiu pelgu, Kodukana kohkumista: Mõtles: "Mees küll maksab mehe, Võit jääb siiski võimsamalle. Langeb urgas lamaskille, Küllap uurin uue urka, Kaevan teise kaevandiku, Kust ma pääsen kodu poole." Nukral meelel neitsikesed, Kui ei võinud venda päästa, Armukesta avitada,
tõusis aga täkukene, mulle tulla, mulle olla, kasvis kange ruunakene, tulla surmatunnini, ei te'nd jõudnud ohjad hoida, olla eluotsani?" ohjad hoida, köied köita, Pruut aga mulle kostemaie: paelad pikad pidada. "Kas sul on ka kena hoosta, Läksin pruuti otsimaie, kes viib minu kirju kirstu omal naesta kosimaie. ja viib valge veimevaka?" Seal olid kuldsed kaevukoogud, Mina kohe pruudil kostsin, valgest vasest väravad, talle targalt teada andsin: seal oli õues hõbeposti. "Kas on sinu isal vara Ja ma tundsin rõõmu, lusti, või on sinu emal vara, astsin maha apsatile, :,: mis mu täkk ei jõuaks tassi, saaparauad raksatile
annaabi.ee 
