Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina. Kõigepealt küll Eestis, kuid edasi juba kaugemale, nimelt Euroopa klubides ning isegi ehk Ameerika mandril. Unistused on ilusad ja kõrged, aga ilma nendeta poleks ka sihti, mille poole püüelda. Tekib küsimus kas ma sellega ka toime tulen? Elame 21. sajandis, kus meil on ideaalsed võimalused eneseteostamiseks ja parema tuleviku loomiseks. Mitte miski siin ilmas ei tule istudes ja vilet lastes, selleks on vaja tahtmist tööd teha ja vaeva näha
tervisekontroll, kõik näitajad olid korras. Ka endisel profikorvpalluril Indrek Ruudul olid 8-9 aastat järjest kogu aeg näitajad korras. Siis aga järsku, 2000. aastal, kui Indrek oli 28-aastane, avastati, et tal on kaasasündinud südamerike. "See on üks suur küsimärk! Miks seda varem ei avastatud? Kui tõhus see kontroll ikkagi on? On see piisav?" Kas süsteem on lollikindel? Ruut ütleb, et ühelt poolt on ta õnnelik, et südamerike nii hilja avastati ta sai siiski korvpallurina karjääri teha. Teisest küljest: "Aga kui oleks juhtunud midagi? Ma ei ole kellegi peale kuri, aga süsteem tekitab minus küsimusi." Toona öeldi Ruudule, et ta peab kindlasti minema operatsioonile. Ruut otsis tuttavate kaudu kontakti Euroopa tipparstidega. "Käisin Oulus, seal ütles arst, et kui profispordi kõrvale jätan, siis pole operatsiooni vaja." Ruut on korvpalliklubi Rapla juhatuses ja treenib 1989.1991. aastal sündinud poisse. Nii pole ta tänaseni operatsioonile läinud.
annaabi.ee 
