Keskaeg
Itaalia ajaloost.
“Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826.
Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud
lamba/vasika nahk) oli kallis. See probleem oli ka hiljem, kuid hakati
kirjutama järest rohkem ja seetõttu ka järjest enam lühendeid kasutama.
Pärgamenti sai uuesti kasutada, kui vana tekst maha nühiti. Seda
nimetatakse PALIMPSES: korduvalt kasutatud pärgament.
TOPOS: mõttekirjelduse skeem, mis korudb teosest teosesse. Kuningas-
vapper, pagan-nurjatu, rüütel-õilis jne.
Kirjutamine oli vaimulike amet ning nemad lõid traditsiooni, kuidas peab
kirjutama. 13-14. Sajandi tekstid on põhiliselt vaimulike poolest kirja
pandud. Rahvakeelsele kirjandusele üleminek tuli esimesena kõrgkeskajal
Itaalias. Rüütlilood olid rahvakeelsed.
Ürikute probleem on see, et nad kajastavad kuidas minevik pidi olema ,aga
küsimus on, kas see päriselt ka nii oli? 1
12
annaabi.ee 
