"kortsulte" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

teda linnuks arvata, nii ilusasti lendab ta läi õu. 253 Kui teinekord võtlemisele väja läete, siis võke ikka õpinud linnupü udja kaasa, muidu läeb mõ ok teie käst lendu ja teie jä ate omast ilma.» Risbiter, kes minutiks kohmetult seisma oli jä anud, piilus nü ud ka pooltahtmatult sinnapoole, kus ta oma sõariista arvas olevat. Agnes seisis veel akna taga, kuid nü ud oli naeratuse kuma tema uhkelt nält täesti kadunud ja selle asemel väke kortsulte tema kulmude vahele asunud. Läemal silmapilgul oli, aknatagune tüi. Risbiteri põkedel vahetus kahvatus punaga. Ta ei julgenud kellegi peale vaadata, õgusega kõgi näudel pilkavat naeratust näa kartes, «Sa oled oma kät rü utli vastu ües tõta julgenud, seda pead sa kahetsema,» üles ta viimaks kogeldes, pö oras jala pealt über ja tõtas kurel sammul minema. Sõameeste naer köas talle jäele. Gabriel oli enesele kerge vaevaga ja ilma tahtmata hulga sõru kaela sobitanud. Pool