poolt. Asjaolu, et üks uks on lukus, on justkui ,,Raudne eesriie" ja toas oleval teisel uksel on ees kõigest nöör, nagu näitusel, mis peaks tähendama riigi näilikku eeskujulikkust (sotsialistlikus ühiskonnas oli tavaline, et kõike püüti näidata paremas valguses). Stanley ei taha juhust kasutamata jätta ja hüppab voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks.
tegelikult Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Asjaolu, et üks uks on lukus, on justkui ,,Raudne eesriie" ja toas oleval teisel uksel on ees kõigest nöör, nagu näitusel, mis peaks tähendama riigi näilikku eeskujulikkust (sotsialistlikus ühiskonnas oli tavaline, et kõike püüti näidata paremas valguses). Stanley ei taha juhust kasutamata jätta ja hüppab voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks