Torupill, kannel, lõõtspill
Kuna teisest oktavist ülespoole on kandle keeled
suhteliselt lühikesed, on nad ka vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik
saavutada 1.oktavi piirkonnas.
LÕÕTSPILL eesti keeles on tavaks kasutada mõistet lõõtspill eeskätt just vanemat tüüpi diatoonilisel skaalal
põhinevate lõõtspillide (ka harmoonik, härmoonik, lõõtsmoonik, kortsmoonik jm.) kohta, eristades neid uuematest kromaatilistest
lõõtspillidest nuppakordionist ja klahvakordionist, mis kõnekeeles ongi lihtsalt akordion.
Ajalugu
Vaba keelega pillid, kuhu õhku puhuti sisse, olid Hiinas ja KaguAasias tuntud arvatavasti juba vähemalt 2000 aastat tagasi.
18. sajandi teisel poolel sattusid mõned sellised muusikariistad misjonäride kaudu Euroopasse, kus 19. sajandi algul sündisid
erinevad samal tööpõhimõttel pillid suupill ja lõõtspillid.