A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Jah, ainult ta ei ole väga vastupidav.» «Eksite. Ratsutasin temaga kümme ljööd
vähem kui poolteise tunniga ja paistis, nagu oleks ta teinud ringi läinult ümber Saint-
Sulpice'i väljaku.»
«Ah nii! Sel juhul sunnite mind kahetsema.»
«Kahetsema?»
«Jah, ma andsin ta käest.»
«Mismoodi?»
«Asi oli nii. Ärkasin täna kell kuus hommikul, teie magasite nagu surnu ja ma ei
teadnud, mis peale hakata. Olin meie eelmise päeva joomisest veel täiesti juhmistunud.
Läksin alla kortsituppa ja nägin ühte meie eilset inglast hobuseparisnikult hobust
kauplemas, sest tema ratsu oli eile verevalumi tõttu ära kärvanud. Ma läksin tema juurde
ja nägin, et ta pakkus sada pistooli tumepunase ruuna eest. «Jumala eest, aadlimees,»
ütlesin talle, «ka minul on hobune müüa.» -- «Ja isegi väga ilus hobune,» vastas tema.
«Nägin eile hobust, mida teie sõbra teener talutas.» -- «Kas te leiate, et see hobune on
väärt sada pistooli