Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias
tüvemitmuse (kõige erandlikuma mitmusetüübi) piirkonda reeglipärase de-mitmuse arvel.
Aavik ei lasknud enda ligidalegi mõtet, et keel on süsteem, milles arhailine ja erandlik ei saa
olla valdav. Käänamist viimne : viimse : viimist on ju võimalik sobitada eesti
käänamissüsteemi, aga see ei esinda produktiivset tüüpi, vaid ikka ja jälle erandlikku. Erisusi
leidub isegi käänamistüüpides, milles nendeks pole mingit põhjust: korter : kortri, aga trahter
: trahteri .
Aavik soovitab kasutada ka instruktiivi, „...seda nii elegantset käänet....”. Aavikul endal
esineb instruktiivi ülimalt harva: „Naine langes lõhestet kolbi surnult maha” . Muidugi pole
see elegantne vorm süstemaatiline kääne, vaid keele arhailistest kihtidest välja kaevatud
määrsõnavormide ümbertõlgendus käändevormiks.
( Hint, M. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 )
annaabi.ee 
