Närvisüsteem
Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Koosneb kahest osast, mille ehitus ja ülesanded on
erinevad. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse,
viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust,
tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Neerupealise koores leiduvad hormoonid on
vajalikud elu säilitamiseks. Neid kortoide nimetatakse steroidhormoonideks. Toime järgi eristatakse mineraal,
glüko- ja androgeenseid kortoide. Mineraalkortroidide toime on seotud mineraalainete regulatsiooniga veres.
Glükokortikoididest olulisim on kortisool ja kortisoon, mis intensiivistavad glükogeneesi. Nende mõjul
väheneb organismi reaktiivsus teatud põletikulise reaktsiooni korral, mistõttu nim. neid ka põletikuvastasteks
hormoonideks. Androgeenidest pärineb vähesel määöral testosterooni