Allikaõpetus
Iga linna mõõdustiku levikuala langes kokku tema
majandusliku tagamaaga. Kaubanduskaalu põhiühikuks oli mark e. nael; pikkusmõõtude
põhiühikuks - küünar ( ~ 54 cm), mis oli identne Ojamaa küünraga. 1 küünar võrdus 2
jala ja 12 tolliga; 1 süld = 3 - 3,5 küünraga. Kuivainete põhimõõtühikuks oli vakk, mille
allühikuks oli külimit. Üks külimit võrdus 6 riia vakaga ning 1 riia vakk omakorda - 54
toobiga. Vedeliku õõnesmõõtude põhiühikuks sai toop, mis jagunes nelja kortlisse. Kesk-
ja hilisema aja mõõtühikuid ei kasutatud omaette suurustena, vaid teatavate kaubahulkade
või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade
otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult
Rostocki tünnile. Sel ajal esines samanimeline mõõduühik - sälitis - nii kaalu- kui
õõnesmõõduna. Läänemeremaades oli sälitise algseks kaaluarvestuseks 12 laevanaela.
annaabi.ee 
