päevase mustriga. Tavaliselt on kortisoolitase kõrgeim hommikul peale ärkamist ning langeb siis päeva jooksul. Vaidlustest kõrvale hoidunud inimestel tõusis hommikul kortisoolitase järsemalt ning vähenes päeva jooksul aeglasemalt. ,,Neil on raskem päeva jooksul rahuneda," ütles Birditt. Kuigi teadlased ei oska täpselt öelda, kuidas see võiks inimeste tervist mõjutada, arvatakse, et kõrvalekalded päevastest kortisoolitaseme mustritest võivad olla problemaatilised. Huvitaval kombel tõusis eelmisel päeval tülitsenud inimeste kortisoolitase hommikul normaalsest veidi vähemgi. See võib Birditti arvates tuleneda sellest, et inimesed, kes palju vaidlevad ja probleemsetes suhetes on, on üleüldise pinge suhtes veidi tuimemad. Tulevastes uurimustes loodetakse paremini mõista kortisooli ja tülitsemise vahelist seost ja selle mõju tervisele
luudest lihastesse, et need suudaksid ohule maksimaalselt reageerida. Stressihormooni toimel ei tunne me ka tavapäraselt valu, et võiksime keskenduda kõige olulisemale vahetu ohu tõrjumisele. Samal põhjusel pärsitakse ohuolukorras mittevajalikke funktsioone, näiteks paljunemisvõimet ja immuunsüsteemi toimimist. Et suudaksime lähitulevikus seesuguseid ohuolukordi vältida, paraneb kortisooli mõjul ka meie lühiajaline mälu. Krooniliselt kõrge kortisoolitaseme tagajärjed võivad organismile olla laastavad. Kuna immuunsüsteemi töö on pärsitud, on pingeseisundis keha haigustele tavapärasest vastuvõtlikum. See on ka põhjuseks, miks ületöötanud ja stressis inimesed on sageli haiged ning miks haigestutakse sageli just pärast mõnd erakordselt stressirikast olukorda paljude arvates pingelanguse mõjul. Pidev stressiseisund võib põhjustada ka seda, et keha mehhanismid, mis tavapäraselt pärast
annaabi.ee 
