Eestis 10 protsenti, elanikkond aga väheneb ühe protsendi võrra. Maailmas registreeriti 2001. aastal umbes 450 miljonit kuritegu. Kui sinna hulka arvata ka latentsed ehk õiguskaitsetalitustes mitteregistreeritud kuriteod, siis peaks nende hulk olema viis korda rohkem, mis teeb umbes 2,25 miljardit kuritegu aastas. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, on Eesti kuritegevuse tase küllalt kõrge mõnede varavastaste kuritegude osas (röövimine, korterivargus, vargus autost); vahe on veelgi suurem võrreldes Soomega. Vägivallaähvarduste ja kallaletungide puhul ületab Eesti tase samuti Lääne-Euroopa keskmist, kuid vahed on väiksemad. Võrdluses Soomega ei ole kallaletungide osas olulisi erinevusi, kuid Soomes on vägivald mõnevõrra kõrgemal tasemel kui enamikus Lääne-Euroopa riikides. Võrreldes Läti ja Leeduga, on elutingimuste uuringu andmetel kuritegevuse tase Eestis küll kõrgeim, kuid riikidevahelised erinevused ei ole suured. 1999
kuritegude hulgas on püsivalt avalikud vargused moodustades 8-9 % kõigist varavastastest kuritegudest. Kelmused on kuritegude liik, mille kasv on olnud muudest varavastastest kuritegudest oluliselt kiirem. Kuna kelmuste kasvu põhjuseks on tõenäoliselt selle kuriteoliigi tihe seos majanduskuritegevusega, analüüsitakse seda lähemalt allpool. Ainukene varavastaste kuritegude liik, mille puhul on vähenenud nii arvud kui osakaal, on röövimised (alla 1%). Suurim liik: korterivargus. Kahjustatakse materiaalset hüve ja kodu puutumatust (turvalisus kaob jne). 1993. a: 57% Tallinnas, 2001. a 46% Tallinnas (100 000 kohta on kõrgeim tase Narvas). Teine: salajased vargused autost (kasv 2 korda). Enamus Tallinnas ja Harjumaal (samas seal rohkem autosid). Eesmärk nüüd rohkem varuosadeks müümine. Metallivargused: seotud turustusvõimalustega (nt seadusandlus). Avalik vargus: suur kasv (koos huligaansuse kasvuga demonstreerib vägivalla kõrget taset, vähest turvalisust)
annaabi.ee 
