Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
elamuni. Sageli jagunesid need kahe pere vahel pooleks, üks korter käis sisse ühest ja
teine teisest hoone otsast. Soome barakkideks kutsutakse neid seetõttu, et seesuguseid
hooneid pidid ehitama soomlased Nõukogude Liidule sõjakahjude katteks.
Puitelamuid ehitati eelkõige just Nõukogude perioodi esimesel poolel, nn. stalinistlikul
ajastul, mil kivihoonetega võrreldes odavam ja kättesaadavam puitehitus aitas üle saada
sõjajärgsest korterikitsikusest. Hiljem, alates 1950. aastate keskpaigast, Eestis puidust
korterelamuid praktiliselt enam ei ehitatud. Tänapäeval püstitatakse miljööväärtuslikeks
hoonestusaladeks tunnistatud piirkondades küll mõnikord uusehitisi, mille välisviimistluses
on kasutatud puitu, et sobitada uut hoonet paremini ajaloolisese ümbruskonda. Paraku on
enamasti tegemist vaid fassaade katva välise kestaga, kandvat puitkonstruktsiooni kohtab
uueaegsete korterelamute puhul harva.
annaabi.ee 
