Tartu linna ja Ülikooli ajalugu
2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahu lepingule, mis tähendab noore Eesti
riigi esimest ametlikku tunnustamist. Peale ülikooli oli Tartus veel 11 muuseumi,
5
kõrgem kunstikool, muusikakool, teatrikunsti stuudio. Tartus asusid kõige tähtsamad
kirjastused, trükikojad ja Riigi Keskarhiiv. (Salupere 2004: 31) Linnas arenes vilgas
ehitustegevus, mida toetas riik. Massiline korteriehitus algas Tartu 1960. aastatel. Tänu
mõisamaade võõrandamisele sai võimalikuks uute linnaosade rajamine endistele
mõisapõldudele. (Salupere 2004: 33)
1944. aasta augustilahingud Tartu pärast olid niivõrd ägedad, et linn oli elanikest
peaaegu tühi. Suur osa linnast hävines, ülikool ja veetorn olid ühed vähesed hooned,
mille õhkulaskmist õnnestus takistada. 1949. Aasta märtsiküüditamise ajal viidi Tartust
Siberisse 700 linlast. 1956