"korterelamutena" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

väiksemates linnades. Hoonetel võivad olla nii kivi- kui plekk-katused, algselt ka laudkatused. Välisviimistluseks on horisontaallaudis, iseloomulikest klassitsistlikest detailidest võib ära märkida poolkaarjad nn. termi aknad, mida sageli kohtab viiluväljadel. Valdavalt on klassitsismiajastu puitkorterelamud ühe- või poolteisekorruselised. Varasemad neist on enamasti rajatud ühele perele ja sageli hiljem mitmeks korteriks jagatud, hilisemad aga juba algusest peale kavandatud korterelamutena, sest linnade arenedes tekkis vajadus väiksemate üürikorterite järele. Üheks kõige levinumaks variandiks on kitsa otsafassaadiga tänava poole pööratud ühekorruselised pikad kitsad hooned (vt. Joonis 1.6), mida katab kahepoolne viilkatus, nii et tänava poole jääb kolmnurkne otsaviil. Tänavafassaadil võib olla 13, harva ka 45 akent, vahel kasvab hoone hoovi pool üle sellega ühe katuse alla kokku ehitatud abihooneks. Ajastule on iseloomulik nurgakvaadrite imiteerimine puidus