õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fasistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed Karl Vaino (EKP KK I sekretär), Arnold Rüütel (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees), Bruno Saul, Gennadi Aljosin, Ganjusov, Rein Ristlaan (EKP KK ideoloogiasekretär), Artur Bernhard Ups, Karl Kortelainen (Eesti NSV Julgeoleku Komitee esimees), Liiv, Ain Soidla ja Indrek Toome (Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe I asetäitja). 17.detsembril 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati 22.detsembril 1987 kokku kutsuda ENSV parteiaktiivi nõupidamine ideoloogiaküsimuses.
Moskvas hakkas seda juhtima Lavrenti Beria, selles auastmes juhtis ta julgeolekukomiteed kelle sihiks oli julgeolekuorganite mõjukust Eestis kuni pensionileminekuni (1979). ühiskonnas veelgi tõsta. Ka liiduvabariikide Järgmisena pidas seda ametit venestunud in ühtsete siseministeeriumide etteotsa nimetati gerlane Karl Kortelainen. Eesti NSV RJK vii senised julgeolekuministrid, Eestis seega maseks esimeheks (198991) oli Rein Sillar. Moskalenko. Kuna aga Beria üheks tegevus Julgeolekuorganite ülesanded olid mit liiniks oli kohaliku kaadri edutamine juhtivale mesugused. Neil tuli täita võimude silmade ja tööle, nimetati juba 1953