Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis
sellega on eestis naised üldjuhul ka vähemalt poolteist aastat kodused, enne kui uuesti
tööellu naasevad. Seega keskendub ECEC teenuse korraldus peamiselt naiste
osalemisele tööjõuturul ja vajadusele jagada lastehoiuteenuse pakkumist avaliku ja
erasektori asutuste vahel. Oluline aspekt Põhjamaade ECEC poliitika juures on idee
jagada lapse hoolitsust ja haridust perede ja avalike lastehoiuteenust pakkuvate
asutuste vahel. Selle tava algatas naiste osalemine tööjõuturul. Korsvald märkis, et
selle aja poliitiline tegevuskava keskendus pigem soolisele võrdõiguslikkusele kui
laste huvidele ja õigustele. Väikelapsed peavad avalikes lastehoiu asutustes olema
haritud ja hooldatud, kus kvalifitseeritud spetsialistid organiseerivad stimuleerivaid
tegevusi ning kus lastele antakse võimalus oma sotsiaalsete oskuste arendamiseks.
Päevahoiust sai kaasaegse lapsepõlve keskne aspekt (Karila 2012).
Täna on insititutsionaliseeritud lapsepõlve mõiste osa Põhjamaade kultuuri