Lahmuse Mõis
Mõisatel läks tõesti hästi, sest 1766. aastal kaotati Venemaaga tollipiir ja see lubas
siinsetel mõisnikel tublisti kukrut kasvatada piirituse müügist saadava tulu arvelt. Tutvused
saksa ja vene aadelkonna hulgas ning välismaine perioodika lausa kohustasid kohalikku
kõrgklassi Euroopa vooluga kaasas käima.
,,Kui käesoleva aastasaja algul peetud sõja järel tuli veel meie isadelgi elada viletsa
õlgkatusega kaetud armetuis puumajades, millel väiksed aknad ja mõnikord polnud korstnatki
peal, siis nüüd võib igal pool näha mitte üksnes kivist, vaid ka väga nägusalt ja suure
maitsekusega rajatud mõisasüdameid, kus elamud seismas kui hôtel´id, ümbritsetuna
korrapäraselt asetuvaist kõrvalhoonetest," on täheldanud toona Põltsamaa pastori ametit
pidanud August Wilhelm Hupel.
Praegune Lahmuse mõisasüda pole ehitatud siiski mitte Bockide, vaid Krüdeneride aegu.
Need olid hoopis põlisemat päritolu kui Bockid, sellegipoolest oli Lahmuse alles esimene