"korstnaotsi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Tütarlaps oli üksi ja hakkas järel mõtlema, mida see õudne olend talle lausus, ja oli löödud ta häälekõlast, mis oli nii kare ja ometi nii mahe. Siis uuris ta kongi. See oli jalga kuus pikk ja lai väikese aknaava ja uksega, mis viis kergelt längus olevale õhukestest kiviplaatidest katusele. Mitu looma lõustaga vihmaveetoru kummardusid igast küljest tema poole ja ajasid oma kaelad õieli, et teda läbi akna ava silmitseda. Katuseräästa taga nägi ta tuhandei korstnaotsi, mis kõigist Pariisi kolletest suitsu välja ajasid. Kurb väljavaade vaesele mustlastüdrukute, leidlapsele, 356 surmamõistetule, õnnetule olendile, kel polnud isamaad, vanemaid ega kodukollet. Kui ta nii ülinukralt oma üksinduse peale mõtles, tundis ta oma käte alla ja põlvedele libisevat karvast ja habemikku pead. Ta võpatas (kõik tekitas talle nüüd hirmu) ja vaatas. See oli ta vaene kitseke, elavaloomuline Djali, kes oli oma käskijannale järele jooksnud, kui