suitsugaase või keemiatööstuses tekkivaid mürgiseid gaase kõrgematesse atmosfääri kihtidesse. Enamikul juhtudel täidab korsten mõlemaid funktsioone samaaegselt. Tõmbekorstnate põhidimensioonide määramisel on vajalikud järgmised andmed: 1) küttematerjali liik ja tunnis kulutatav kogus, millega on arvutatavad vajalik õhuhulk ja korstnat ühes tunnis läbivate suitsugaaside maht; 2) suitsugaaside temperatuur nende suubumisel korstnasse; 3) nõutav tõmme korstnajalal. Korstnate puhul, mis töötavad loomulikul tõmbel, ületab suitsugaaside temperatuur tavaliselt 200° C kuni 1000° C). Soovitatakse suitsugaaside temperatuuride puhul üle 500° C raudbetoonkorstnaid mitte kasutada. Korstna kalle valitakse peamiselt staatilistel ja arhitektuurilistel kaalutlustel, kuigi ta aitab ka ühtlustada suitsugaaside kiirust korstna kõrguses suitsugaaside temperatuuri langemisel (s. o. mahu vähenemisel) nende tõustes korstna otsa poole.
kasutusel elumajades 13 liikumise ruum. Mida korda), mis raskendab suitsugaaside maht; 2) suurem on ahju mass, seda vundeerimist. Lisaks sellele suitsugaaside temperatuur aeglasemalt tuleb teda üles on nende ehitamine raskelt nende suubumisel kütta. mehhaniseeritav, korstnasse; 3) nõutav tõmme Tule arvestada ahju ja ehitusperiood on pikem ja korstnajalal. Korstnate soojamüüri paisumist iga ekspluateerimisel tekivad puhul, mis töötavad kütmise ajal, tuleb teha neis sageli laiad vertikaalsed loomulikul tõmbel, ületab vastavad praod. Kokkuvõttes on suitsugaaside temperatuur deformatsioonivuugid teiste kivikorsten suurema tavaliselt 200° C. konstruktsioonide ja ahju maksumusega alates Soojusjõujaamades, lähtudes vahele
annaabi.ee 
