Ajalugu 8. klassile 1600-1700 a.
Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head
sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Vältimaks tööjõu
kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et
kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale. Petseri
kloostri ümbrusesse tekkisid Eestist pagenud talupoegadest terved külad.
Talurahva elujärg oli üsna kasin. Elati korsnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid
talvel mahtuma ka loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib ning jahukört, leivakõrvaseks
kala. Kõige raskem oli ikaldusaastatel, kui viljasaak hävis ning see põhjustas raskeid
näljahädasi, tuhandeid inimesi suri nälga.
Rootsiaeg Eestis.
Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu
samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval , kes oli vaba.