Eesti asustuse kujunemine
Eestimaal lina nii hästi ei kasva ning võsamaade näol maareservi
pole, siis linakasvatus oli tagasihoidlikum pigem oli sissetulekuallikaks kartulikasvatus.
Lisaks eramõisatele olid olemas ka kroonumõisad ehk riigile kuuluvad mõisad. Eestis oli neid
vähe. Peamiselt olid need Liivimaal.
Muutused elumajades
Hakati ehitama majadele korstnaid. Tihtipeale tehti reheahju juurde eraldi pliit. Natuke edasi,
siis hakati ehitama kambritega kokku eraldi kööke. Kambrid, kui tulid korsnad, tulid juurde ka
küttekolded kambrid olid varasemalt vaid suveperioodiks.
Saekaatrid levisid hakati taluehituses kasutama ka rohkem laudmaterjali. Hoolimata sellest, et
laudvoodrit peale pandi, enamasti seda ei viimistletud (kui kasutati, siis ookervärvi). Hoonete
värvimine EV perioodist. Lõuna-Eesti talude ilmet muutis oluliselt see, et levima hakkas
pilpakatus, hiljem laastukatus (pilbas kistakse käsitsi, laastukatus masinatega). Põhja-Eestis oli
annaabi.ee 
