Leedu ajalugu
Vytautas sõlmis vaherahu Orduga ning suunas lahingud itta ja
läks Krimmi. Eduka idapoliitika nimel oli ta nõus loovutama osa Leedust. Kokkuleppes Liivi
Orduga lubas ta osa Zemaitiast. Zemaitias oli aadli osatähtsus väiksem ja domineerisid vabad
ja jõukad talupojad. Hoidsid visamalt kinni paganlikust usust.
Et saada endale tunnustust kui Leedu kuningale üritas meeldida ka Paavstile kuulutades
tatarlastele esimese ristisõja, jõudes koos abiväega Ordust kuni Korskla jõeni. Selles lahingus
sai Vytautas hävitavalt lüüa ja pidi naasema Leetu.
Edaspidi Saksa Orduga komplitseeritud suhted. Ordu hakkas küll nõrgenema, kuigi näiteks
1393 suutis Gotlandi puhastada mereröövlitest. Vytautas allutas kindlamalt Leedule
Smolenski vürstiriigi. Aastatel 1406-1409 kolm sõjakäiku Moskva vürstiriigi vastu sõlmides
lõpuks rahu oma sugulase Vassili I. Leedu dünastilised sidemed venega väga tugevad andes
ka 56 õigeuskliku leedu vürsti Venemaale
annaabi.ee 
