Riigiõigus
tsensuse rakendamise lubatavaks erijuhtumiks lugeda aktiivse valimisõiguse äravõtmist nendelt,
kelle suhtes on jõus kohtuotsus, millega kuulutati välja füüsilise isiku pankrott. Sellisel alusel
valimisõiguse piiramine polke riikide praktikas üldsegi erandlik. Leitakse, et sellele, kes pole
suutnud ajada enda asju, ei saa usaldada ka avalike asjade ja teiste isikute asjade ajamist. Ka võib
pankrotis oleva isiku riigivõimu juurde lubamine olla korruptsiooniohtlik.
5) Keeletsensust on kasutatud passiivse valimisõiguse piiramisel. Tänapäeval seda tsensust
praktiliselt ei rakendata, erandiks on näiteks Ukraina, Moldova ja Kõrgõstan. Eesti loobus
Riigikogu liikmete keeletsensusest valimisseaduses 2001. aastal tehtud muudatusega. Deputaadi
keeleoskuse tagamiseks on teised mehhanismid. Tavaliselt on riigikeelt oskamata lihtsalt
võimatu saada valitud. Ka on riigikeele oskus küllalt sageli vähemalt praktikas naturalisatsiooni