Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
1923a oli Vabadussõja ja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit,
mille esilagseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuse jäädvustamine ja
Vabadussõja-aegse vaimuse säilitamine ja kriiside keeriseks sekkus ta erakondlikusse võitlusesse, ka nemad tahtis
muuda põhiseadust.
Vabadussõdalased kasutasid rahvahulgas levinuv meeleolusid ning süüdistasid seniseid poliitikuid korruptioonis
ja nõudsid uuendusi riigi juhtimise teel. Nad leidsid massiliselt toetajadi. Muutusid radikaalsemateks.
Vabadussõdalaste pead olid A. Larka ja A. Sirk.
Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine
Kriis saavutas oma haripunkti 1932-1933, kahe aasta jooksul oli ametis 4 valitsust, erakondade liitumine
ebaõnnestus ja parlamentide killustatus suurenes.