kaubamaja-tarbija-prügimäe vahel. Areng-arendamine on toimunud loodusressursside, sealhulgas ka inimese arvelt ÜRO, FAO materjalide andmeil. Kuna prügimajanduse arendamine, ka jäätmekäitlus kallineb pidevalt, selle ettevõtmise omanikud-monopolid tahavad üha enam kasumit, on küsimuseks: Kas siin on enam kohta loodussõbralikeil lahenditel,kompostide tegemisel, kasutamisel. Majanduslikud võimalused loodussõbralikeks lahenditeks on olemas, eelarve laekumine on hea. Kuid korruptiivsel ettevõtlusel, odaval ja harimatul tööjõul, klubi seisu viidud teadusega majandusel ei ole tulevikku, sest ei soovita leida võimalusi loodus- ja inimsõbralikele 8 lahenditele. Looduskaitse probleemide lahendamisel tuleb muuta kardinaalselt suhtumist inimesesse, rahasse. Raha on tähtis, Eesti inimene on aga rahast palju tähtsam, olulisem.
ei temal ega kuningannal pole nn kuninganna kaelakeega vähimalgi määral pistmist ning et proua de la Motte on mõlemale täiesti tundmatu isik. Kuid dzinn 4 oli pudelist välja lastud. Kõmulehed asusid toetama proua de la Motte'i, keda võimud karistavat üksnes selleks, et kõrki Marie-Antoinette'i süüst puhtaks pesta. Kogu üldsus oli hämmingus, kui kohus kuulutas kardinal de Rohani süüst vabaks. See mõjus kuningannale kõrvakiiluna. Mees, kes pidas võimalikuks omandada korruptiivsel teel Prantsusmaa kuninganna usaldust ja sõprust, vääris uhke Marie-Antoinette'i silmis kui mitte surma, siis vähemalt vanglakaristust! Proua de la Motte mõisteti eluks ajaks vangi. Tema mõlemale õlale põletati tulise rauaga täht ,,V" (voleuse varas). Kuid proual oli sõpru. Peagi põgenes ta vanglast ja asus elama Londonisse, kus avaldas kuninganna Marie-Antoinette'i kohta ennekuulmatut laimu. Üldkokkuvõttes omandas KAELAKEEAFÄÄR mitte kriminaalse, vaid poliitilise