Sissejuh. AH tekstide lühikokkuvõtted
korruptsioonivastane tegevus on suunatud avalikule teenistusele aga mitte poliitikutele. Puudulikud institustioonid on: avalik
teenistus, seadusandlik võim ja erakonnad. AT peamiseks probleemiks on regulatsioonide ja reaalse praktika vahelised erinevused
ning ressursside ja sõltumatuse küsimus. Seadusandliku võimu on vähene huvi Riigikogu liikmetega seotud korruptsiooni
ennetamise vastu. Erakonnad ei soovi tegeleda poliitikuid puudutavate regulatsioonidega ega algatada korrupstioonivastaseid
reforme. Vajaka jääb läbipaistvusest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel.
Avaliku sektori väliselt on tugevaim meedia. Meedia kajastab suurelt korruptsioonitemaatikat ja informeerib kodanike antud
teemaga.
Positiivsest küljest on läbipaistvus riigis suur tänu avaliku teabe seadusega (palgad, eelarved, dok. registrid jne) Eesti
korruptsioonivastase võimekuse nõrgimaks lüliks on erinevate institustsioonide korruptsioonile suunatud meetmed. Ühelt poolt on