raugematust optimismist. Tema teened on kirjutatud kustumatute tähtedega Eesti vabadusvõitluse ajaloosse," kirjutab Fred Limberg oma raamtus "Isamaa eest". Johan Pitkast oli saanud kangelane. Ta oli üks neist, kelle Inglise valitsus tõstis Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrval aadliseisusesse. Vabadussõja järel kirjutas K. A. Hindrey: " Kaubeldakse ja tingitakse, pannakse jalga üksteisele taha, üks erakond sööb teist, õitseb korrupsioon. Üldine isamaaline huvi uinub peaaegu täielikult." Ja Pitka ei talunud seda. Ta oli alati nõudnud õiglust ja õigust. "Nad ajavad kogu riigi uperkuuti," hüüab ta. Ja et võit ei muutuks kaotuseks, üritab ta luua korda selles tülgastavas tohuvapohus ning asub sirgjooneliselt võitlusse. Ta asutab oma ajalehe "Valve", mille abil püüab paljastada mitmeid afääre ja kõike, mis on suure saladuskatte all kokku sepitsetud. Kuid see pole enam võitlus lahinguväljal vaenlase vastu
o Saab kiirelt reageerida o Suureneb koordineeritus o Terviklikkus o Juhi võim on motivatsiooni allikaks o Kollektiivse otsustamise puuduste vältimine o Kindel elluviimine Puudused: o Teiste tasandite vähene informeeritus o Otsustamiseks vähene sisend Ei arvesta eriliste kohalike olude ja vajadustega Ükskülgne Kitsarinnalised, omakasupüüdlikud otsused, korrupsioon o Vähene legitiimsus Tasub kui: o on oluline kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine- avalikud teenused, hüved. Riigikaitse, tervishoid o kriisi olukordades on võimu tsentraliseerimisel suurim mõju o Haldussuutlikkus on nõrk o Ressursse on vähe 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? Võrdsed ehk egalitaarsed tingimused, kui