Platoni poliitiline õpetus.
hüvedest, pidi Platoni põhilise veendumuse kohaselt olema nende
mittekorrumpeeruvuse üks peamisi eeldusi. Kuid lisaks valitsejatele teostasid idee-
pärases riigis võimu ka sõjalis-administratiivse seisuse esindajad. Õigluse voorusest
juhindudes pidanuks nad seda tegema üksnes täielikus kuulekuses tarkadele
valitsejatele. Selle seisuse esindajad ei olnud aga võimelised niisuguseks
teadmiseks, mis teinuks nad korrumpeerumatuteks. Samal ajal oli nende käes
sõjaline jõud, mida nad võisid valitsejatele mitte-alludes kasutada enda erahuvides.
Kui aga võimu teostajad, asudes “nähtava maailma” mõjutuste pingeväljas, ei
saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku täiuslikkust, õnnestuks tema
sõnul valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt vältida sellega, kui loodaks
tingimused, kus valitsejate isiklikud huvid ei saaks lahkneda ühiskonna kui terviku
huvidest
annaabi.ee 
