Külm Sõda (1950-1980)
analüüsib põhjusi, miks on Balkanil ja endistes Nõukogude liiduvabariikides käesoleva sajandi algul
aset leidnud rida demokraatlikke revolutsioone sealsete pisidiktaatorite vastu ning missugust rolli on
seejuures mänginud Lääne ja Vene poliitika ja väärtushinnangute aina selgemalt täheldatav konflikt.
Ent teostes on ka palju kattuvat. Mõlemad autorid on ühte meelt selles, et uues vastasseisus panustab
Venemaa eelkõige toormesantaazile ja lääneriikide majanduslikule korrumpeerimisele (Lucase teose
4. peatükk ,,Miks on raha Venemaa suurim tugevus ja meie suurim nõrkus?"). Üksmeelselt osundavad
mõlemad sellelegi, et kui värviliste revolutsioonide toimumise järel Gruusias ja Ukrainas jäi paljudele
Läänes mulje, nagu oleks geopoliitiline jõutasakaal SRÜ ruumis taas kord Moskva kahjuks ümber
kujunenud, siis juba paari aasta möödudes oli Venemaa suutnud uue olukorraga kohaneda ja üsnagi
annaabi.ee 
