Baudelaire "Vanaeidekese meeleheit" (kogumik "Kurja lilled")
3. osa- Teise tegelase vastureakstsioon: laps ehmub ja hakkab kisama.
4. osa- Lahendus/järeldus: vanaeidekene tõmbub oma üksindusse tagasi.
Baudelaire imetles Delacriox'd, kelle maalidest ta leidis värvide harmoonia. ,,Vanaeidekese
meeleheites" on vastandatud tekstipilt, mis kirjeldab inimese õnnetust, lüürilise kõlaga. Selles
poeemis on heliliste häälikute osakaal suur: neid on üle kahe korrra rohkem kui helituid
häälikuid, seega on selles poeemis eufooniline instrumentatsioon (4). Tekst on voolav, kõlav,
lüüriline, ja kuigi vanaeideke ,,heidab meelt", on selles poeemis harmooniat ja positiivsust.
Baudelaire ei taha oma luules meelega ,,materdada" oma tegelasi ja inimesi kurvaks teha. Ta
tahab, et me mõtleks ja saaks aru mis tomub, ja loodab et see muudab midagi meie sees. Seega
on selles poeemis algul varjauna näiv positiivsus,lootusekiir.