Eesti poliitiline kultuur
17 aasta jooksul on
Riigikogu usaldanud inimeste protsent kõikunud 32 ja 57 protsendi vahel. Keskmiselt on
Riigikogu usaldanud 45 protsenti inimestest ja mitteusaldanud 48 protsenti (Reiljan ja Pettai,
2012). Seega on usaldus Riigikogu vastu suhteliselt madal, kuid võrreldes näiteks Leedu ja
Lätiga, on Eestis usalduse tase kõrgem. Suurem toetus parlamendi vastu on Põhjamaades ning
riikides, kus pole kommunistlikku pärandit. Nendes riikides tajutakse vähem korrputsiooni ja
majanduslik areng on kõrge (Reiljan ja Pettai, 2012). Seega mõjutab riigi ajalooline minevik
tugevalt poliitilist kultuuri ja usaldus parlamendi vastu. Poliitikateadlased arvavad, et
postkommunistlikele maadele ongi iseloomulik vähearenenud erakonnad, riigi institutsioonide
madal usaldus ja kodanike madal aktiivsus poliitilises elus. Demokraatia nõrkuse põhjuseks
on peetud „õhukest“ poliitilist kultuuri ja püsivate erakondlike eelistuste puudumist (Hämmal,
annaabi.ee 
