Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit-- urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Sinine värvus tekkis ennem sellesse katseklaasi, millele sai lisatud K3[Fe(CN)6]. Järelikult inhibiitoriga katseklaasis tekib raua korrosion aeglasemalt kui Inhibiitorita katseklaasis. Kokkuvõte Läbiviidud katse tulemustest võib teha järelduse, et inhibiitor aeglustab tunduvalt raua korrosioni.
Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit-- urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Sinine värvus tekkis ennem sellesse katseklaasi, millele sai lisatud K3[Fe(CN)6]. Järelikult inhibiitoriga katseklaasis tekib raua korrosion aeglasemalt kui Inhibiitorita katseklaasis.
mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemiline korrosioon esineb näiteks gaasiturbiini labidates, reaktiivmootori düüsides, sisepõlemismootori silindrites jm. 4. Elektrokeemiline korrosioon Võtab osa kaks metalli ja elektrolüüt. Elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosion on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kuikaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktsi elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessikui anoodi ,,lahustumisprotsessi", st. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Olenevalt keskkonnast
annaabi.ee 
