Friedebert Tuglas
Maailmakirjanikke portreteerides
huvitus Tuglas rohkem eluloost ja isiksusest kui teostest. Eesti kirjanike seas on ta
ainulaadne selle poolest, et jäädvustas süstemaatiliselt omaenese loomingulugu. Tema
teoste sünnilood on avaldatud mosaiikraamatus "Rahutu rada".
Reisikirjeldustes seal Tuglas esialalde kunsti, eriti maali ja arhitektuuri, aga ka
külastatava maa eksootika ("Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika").
"Ühe Norra reisi korronika" (1939) pälvib eraldi tähelepanu vanamolekiseks
stiliseeritud keelepruugiga. Ka on see "Väikese Illimari" kõrval neid harvu Tuglase
teoseid, kus antud sõnaõigust huumorile. Pariisi memuaarid kirjeldavad
sajandialguse eesti noore kunstirahva sealset eluolu ja Pariisi ennasr kui maailma
kunstimetropoli oma hiilgeajastul Kõik piirizanrilised teosed on Tuglas kirjutanud
niisama valitud stiilis nagu novellidki. Tema ja Johannes Semper rajasid eesti
kunstipärase reisikirjelduse.