veelgi tugevam. Katse järeldused · Petri tass A: Vaskklambrile tekkis kerge korrosiooni kiht. · Petri tass B: Raudnaelale tekkis kerge rooste kiht. · Petri tass C: Vaskklambrile ja raudnaelale tekkis tugev korrosiooni kiht. · Petri tass D: Tulemus oli sarnane petri tassiga C, kuid korrosioon oli veelgi tugevam. · Antud ainete korrodeerimist katsetel A, B ja C tekitas sool, metallide aatomid oksüdeerusid ning muutusid kloori-ioonideks. Kastel D korrodeerusid mõlemad metallid aktiivselt, sest raud ei tõrjunud vaske. · Et neid kehasid kaitsta korrosiooni eest, peaks katma need isoleerkihiga või üle lakkima. · Järeldus: Sool, mis oli ferroksüülile lisatud aeglustas korroseerumisprotsessi. Vase osa, mis on ühenduses raudnaelaga ei roosteta soolas, sest raud tõrjub vaske kui vähemaktiivsemat metalli. Küll aga roostetavad nii raud kui vask väga aktiivselt soolavabas ferroksüülis. Probleemülesanded
Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. KONKREETSEID NÄITEID Ühes puidukuivatis oli valitud konkreetsesse süsteemi mittesobivad konstruktsioonmaterjalid: alumiiniumisulam ja roostevaba teras AISI 304. Mõlemad korrodeerusid üsna kiiresti sedavõrd palju, et vastavad konstruktsioonid tuli välja vahetada. Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Mõlemal juhul tuleb kas torustik välja vahetada või ehitada teise põhimõttega kuuma vee süsteem. Roostevaba terasest kuuma vee katel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni
annaabi.ee 
