Linnades, mis asuvad tööstuspiirkonnas või mere ääres, ei soovitata kasutada karbonaatiooni sisaldavaid paatinasid, kuna see võib kergesti asenduda sulfaatiooniga (mis tuleb õhust). Niisugusel juhul oleks parem kasutada kihti, mis sisaldab alustelist vasksulfaati või -nitraati (tugevalt happelised soolad). Et kaitsta rannikupiirkondade monumente, lisatakse paatina koostisesse kloriidioone. Veekihi olemasolul võib kloriidioon käituda korrodeeriva tegurina. Pronksi pinnale tekib õhus püsiv heleroheline kiht, mis kaitseb ülejäänud pronksi oksüdeerumise eest. Niisugust kihti nimetatakse atakamit'iks. Pronksskluptuuride restaureerimine plii ja tina sulamiga Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna
lämmastikoksiide. Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning mitmesugustes looduslikes vetes), õhus ja pinnases. Merevees on lahustunud mineraalsoolasid, gaase, orgaanilisi ühendeid, seal elab ka mitmesuguseid taimi ja loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. Korrosioonivastane kaitse 4 Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga
Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning mitmesugustes looduslikes vetes), õhus ja pinnases. Merevees on lahustunud mineraalsoolasid, gaase, orgaanilisi ühendeid, seal elab ka mitmesuguseid taimi ja loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. 5 Korrosioonivastane kaitse Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted
kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. NB! MILLONI REAKTIIV ON TUGEVALT TOKSILISE JA KORRODEERIVA TOIMEGA! 10 Töö käik Võetakse kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendatakse 4050°C-ni ja jälgitakse toimuvaid muudatusi. Tehakse järeldused munavalgu ja zelatiini aminohappelise koostise erinevuste kohta. Sic