Mõtte mõttest
Väljendamatu on siiski
osutatav, nt surmale saab osutada.
Inimene peab üle ronima oma sõnadest ja siis redeli ära viskama, see tähendab aru
saama. Maailm koosneb üksikutest fragmentidest, keelemängudest, mis on teatav
sotsiaalne praktika või reeglid. Need reeglid ei ole loodud, need kujunevad.
Kõigest millest saab rääkida, tuleb rääkida selgesti, vastasel juhul tuleb vaikida.
Mingi lause on mõttekas, st õige kui ta vastab tegelikkusele. (Korrespondetsteooria,
Aristoteles!)
Mõista lauset tähendab teada, mis siis on, kui lause on tõene. On asjad mida väljendada
ei saa, millele saab vaid osutada, nt eetika või ilu.
Mõistes seda, kuidas maailm on, võime näha seda, millele saab osutada, millest
adekvaatselt rääkida ei saa. Mitterääkimise põhjuseks pole sel võimetus rääkida, vaid
vaikus mis järgneb otsustusele vaikida. Vaikijal on küll ideed, kuid teatud põhjustel ta ei
räägi sõndega.