Eesti Uusaeg
19. saj I
poolel baltisakslased hakkasid asutama laulu- ja muusikaseltse. Rajati laulukoore.
Baltisakslastel tekkis huvi põlisrahvaste kultuuri vastu ehk taheti uurida ajalugu, rajati
teadusseltse. Esimene teadusselts eestlaste alal oli 1817. aastal eesti keele uurimiseks
ja edendamiseks loodud Kuressaare Eesti Selts /Johann Wilhelm Ludwig von Luce).
Eesti Õpetatud Selts Tartus. Teadusseltside tegevus hakkas sarnanema teaduste
akadeemia tegevustega: tegev, korrespondentja auliikmed, uurimistöö toimus eri
sektsioonides, moodustati õigusajaloo, pedagoogika, keeleteaduse, kirjanduse, poeesia
ja kunsti, matemaatika ning loodusteaduse ja tervishoiu sektsioonid.
Kodanikuavalikkus: 1860. aastaist hakkas olukord eestlaste sotsiaalse liikuvuse
kasvu, eesti haritlaste aktiivsuse ja eestikeelse trükisõna mõjuvälja laienemise tõttu
kiiresti muutuma. Eesti kodanikuavalikkuse kujunemise esimeseks märgiks oli
annaabi.ee 
