3 Maastikuarheoloogia kujunemine Eestis Maastikuarheoloogiat kui arheoloogilist suunda ei saanud tekkida enne, kui polnud tehtud põhjalik ja usaldusväärne andmebaas arheoloogilistest leiukohtadest. Esimesed muististe registreerimisid Eesti aladel toimusid Jaan Jungi eestvedamisel 19.sajandi lõpus. Jaan Jung oli kooliõpetaja, kes huvitus väga ajaloost ning eriti ajaloolisi väärtusi omavatest vanaaja mälestistest. Korrespodentide abiga koguti kokku andmed munasaja muististe ja irdleidude kohta üle Eesti. 1920.aastatel viidi läbi teine muististe registreerimine professor Aarne Michaël Tallgreni juhtimisel. Töö käigus kontrolliti varasemat informatsiooni ja täiendati Jungi nimekirju oluliselt uute teadetega. Loodud andmebaas võimaldas muinasasustuste teaduslikku analüüsi. Tallgren seisukoht muinasaegsete asulate levialakaartide põhjal oli, et kui kui kiviajal, mis oli
a. otsene e. visuaalne vaatlus, vaatleja oma silmaga registreerib uuritavad tulemused b. dokumentaalvaatlus, vaatlsandmete allikatena kasutatakse erinevaid dokumente c. küsitlused : a) suuline küsitlus b) iseregistreerimine, annab ise vastused vaatlusdokumentide küsimustele(ankeetvastused) c)korrespodentsvaatlus, mille korral on olemas regulaarselt andmeid koguv ja edastav korrespodentide võrk(pere-eelarve uuring). 5) Vaatluse korralduse järgi: a. aruandeline vaatlus, andmete hankimine mitmesuguste aruannete kaudu b. ekspeditsioonivaatlus, mille korral andmed hangitakse vaatluskohtadele väljasõitnud eriettevalmistusega töötajate vahendusel c. inspektsioonivaatlus, vaatlusküsimuste inspekteerimisel d
annaabi.ee 
