seda nõrgem on nähtustevaheline seos! Suurim nurk on 90 kraadi, see tähendab, et seos on nõrk. · Funktsiooni headus on selgitusvõime. Selgitusvõime näitaja on determinatsioonikordaja R2. Determinatsioonikordaja näitab, kui suure osa sõltuva suuruse hälvete ruutude summana mõõdetud koguhajuvusest seos ära seletas. Ruutjuurt determinatsioonikordajast nimetatakse üldjuhul korrelatsioniindeksiks (r) ehk korrelatsioonikordajaks ehk korrelatsioonikoefitsiendiks. Korrelatsioonikordaja väärtused on vahemikus -1 kuni 1. · Korrelatsioonikordajaid on palju. Sagedamini kasutatav on kovariatsioon (koos varieerumine ehk koos erinemine). Korrelatsioonikordaja kirjeldab vaid lineaarset seost! · Korrelatsioonikordaja saab olla vahemikus -1 kuni 1. 0 ütleb, et seost ei ole, 1 ütleb, et on funktsionaalne seos. 0 lähedal on seos nõrk, 1 seos on tugev. · Kui r= -1, siis on tegemist kahaneva funktsionaalse seosega kahe suuruse
Need programmid, mis olid suunatud üksnes akadeemilise edukuse parandamisele ning jätsid tähelepanuta laste käitumise, ei vähendanud antisotsiaalset käitumist.Ilmselt on just varased käitumisprobleemid koolis ja kodus seotud hilisema delinkventse käitumisega. Praktiline intelligentsus IQ-testid on väga head akadeemilise edukuse ennustajad (r= 0,50) ning head tööalase karjääri puhul (r=0,40). Kriminaalse käitumise puhul on aga nende testide ennustusvõime oluliselt madalam, andes korrelatsioonikoefitsiendiks keskmiselt vaid 0,07. Niisuguste erinevuste põhjuseks on fakt, et enamik intelligentsuse mõõtmise metoodikaid keskenduvad eelkõige intelligentsuse ühele, akadeemilisele komponendile.On ilmne, et intelligentsuse alla kuuluvad ka mitteakadeemilised, s.o komponendid, mis ei ole seotud kooliharidusega. Seda komponenti on nimetatud ,,praktiliseks intelligentsuseks", ,,emotsionaalseks intelligentsuseks" ja ,,sotsiaalseks intelligentsuseks". Niisugune intelligentsus (ehk nutikus, elutarkus)
annaabi.ee 
