Uurmismeetodid psühholoogias
Kolmas (c): täpid paiknevad suhteliselt korrapäraselt, langevalt (saame seda väljendada langeva sirgjoonega); negatiivne korrelatiivne
seos (mida vähem jääb sõnu meelde, seda suurem on pea).
Keskmine (b): täpid paiknevad hajutatult; korrelatiivne seos puudub.
6. EKSPERIMENDI PLANEERIMINE (Ch 5 & 9)
6.1. MIS ON EKSPERIMENT (Ch 5)
Psühholoogilist eksperimenti (E) kui uurimismeetodit võib määratleda mitmeti, kuid tähtsaim tunnus on põhjuslikkus.
Erinevalt eelpool korrelatiivsetest uuringutest on E sisemine valiidsus kõrge, s.o. uurija teab, kuidas teatud muutujad
põhjustavad teatud tulemusi, ning samuti selle põhjuslikkuse (mõju) suunda 5
Tegelikult esineb juhtumeid, kus sündmus A alati produtseerib (e. põhjustab) tulemuse X, väga vähe. Enamasti tuvastatakse
põhjuslikkus olukorrast, kus A produtseerib X-i märgatavalt rohkematel juhtudel, kui mõni teine sündmus (B,C jne.). Kas see erinevus