Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
teadvuses” või “nagu mulle paistab”, vaid see on üldkehtiv, s.t. kehtiv igaühe jaoks, igas
teadvuses või nagu Kant ütleb – “teadvuses üldse”. “Objektiivne teadmine” tähendab Kanti
sõnakasutuses objekti-omavat, üldiselt ja paratamatult kehtivat teadmist, seega pole see
tuletatav ühegi empiirilise subjekti vältimatult piiratud kogemushorisondist. Antud juhul,
nagu väga sagedasti, kasutab Kant mõistet “objekt” korrelatiivsena mõistega “objektiivne”:
objekt on objektiivse otsustuse objekt. Kui taju ei saa anda otsustusele objektiivsust, siis taju-
otsustusel ei olegi selles tähenduses objekti. Nii et rangemas terminoloogilises mõttes nimetab
Kant objektiks mitte ükskõik millist tajutavat asja, vaid üksnes mõisteliselt määratletud
nähtust: “Objekt on aga see, mille mõistesse on ühendatud ühe antu kaemuse mitmekesisus”
(B 137).